Tihaste küsimus

Tihased kolivad järjest oma kastidest välja. Kõige esimese kasti, mis pihlaka külge sai veel eelmisel sajandil, asustasid alustuseks rasvatihased. Vahepeal siginesid sinna suve teisel poolel mingid linnud, kelle pojad tegid imelikku klõbisevat häält. Püüdsin asja uurida, aga eriti palju targemaks ei saanud ja jäin selle juurde, et ju need kärbsenäpid olid. Kevadel tulid jälle tihased platsi. Kõik kena, kuni eelmisel kevadel kolisid sisse kuldnokad. Päris raske on uskuda, et nad sinna üldse sisse mahuvad, aga tänaseks on juba teine pesakond välja lennanud. Selle aasta kevadel loovutas tihasepaar veel ühe kasti põldvarblastele, keda on üldse viiamsel ajal väga palju ja kes lisaks kõigele käituvad väljakutsuvalt.

Tegelikult me ei tea, kas pesakast loovutatakse raskete võitluste käigus, või meeldibki neile ringi kolida ühest hotellist teise. Nad on varem ka nalja teinud. Üksaasta seadsid tihased oma pesa õuelambi sisse. Arvasin, et elektririistu neil niikuinii ei ole ja võtsin juhtmeotsad maja juurest lahti. Peaks muidugi lambi korda tegema, vana pesa välja viskama ja augu kinni panema...

Seekord tuli välja, et eterniidi all olevas vanas katusekattes on auk, kust pääseb räästakasti. Seda nad passisid traadil juba kuu aega tagasi. Esiteks arvasin muidugi, et lähevad jälle lambi sisse.