Ühe kastiga ühel pool

Pühapäeval võtsin kakkude kasti pika nööri otsa, mis enne üle ühe toekama kaseoksa oli visatud ja vinnasime kasti üles. Ei olnud nii palju julgust, et oleks selle päris raske kolakaga redelist ronima ja okstel turnima hakanud. Üles pidi siiski ronima nööri lahti võtmiseks, kasti paikasättimiseks ja kinnitamiseks. Teisipäevaks saagisin maha mõned kuivanud pajupõõsad, mis pesale lendamist oleksid seganud ja paar kaseoksa, mis paistsid ka vaadet varjavat. Peenemad oksad põletasime Eesti Vabariigi sünnipäeva päikeseloojakul ära. Sadas vaikselt lund ja sai päris ilusa lõkkeõhtu, grillvorstid ja puha. Mõned jämedamad oksad, mis kõlbaksid kütteks saagida, jäid metsa äärde vedelema. Need toon ära, kui on selge, et kakk pole pessa tulnud või on tulnud ja pojad lendama õpetanud. Tähendab, selle asjaga jääme ootama ja vaatame kaugemalt.

Niiviisi eemalt vaadates on päris tavaline pesakast, aga tegelikult on ava läbimõõt umbes 15 cm ja kogu ehitis ka samavõrra suurem. Tihased ja varblased käivad 2,5 cm suurusest august.

Söögimaja ümber oli viimastel päevadel palju sagimist. Varblased on kadunud. Kolm nädalat tagasi kippusid nad tihaste eest seemneid ära sööma, nüüd nägin nelja päevaga kahte varblast. Võib-olla isegi ühte varblast kaks korda. Selle asemel on siginenud tohutu rasvatihaste parv. Mõnel hetkel on neid nii palju, et ei mahu maanduma söögilauale, söögimaja katusele ja isegi rõdupiirdele mitte. Osa peavad katuserennis järge ootama või lumehangelt mahakukkunud purusid korjama. Maas ei ole tegelikult hea süüa, naabri kass liigub vahest üle õue. Jääb loota, et tihastele iseloomulik ringipiilumine, ettevaatlikkus ja kiirus päästab nende elu. Kass vaadaku ise kuidas saab. Tihased on hakanud ka teisiti häälitsema, vist ikka see kevade värk. Sinitihaseid on sel talvel rohkem näha. Kord oli isegi kaks tükki korraga akna taga. See tuletab meelde, et eeskojas ootab järge üks meretaguselt maalt toodud õõnes haavapakk. Peaks uurima, kas sinitihast saab koduõue pesitsema meelitada.

Veel talviseid mõtteid

Valitud on uus puu kodukaku (või mõne teise kaku) pesakasti paigaldamiseks. Nüüd on vaja üles ronida, kast riputada, kinnitada ja oksi vähemaks lõigata.

Täna sai juba nädal sest päevast, kui kakukasti vanast kohast maha võtsin. Uue puu valisin välja ja saagisin pajupõõsaid natuke vähemaks, et pääseks redelit toetama. Kahjuks on läinud nii, et nädalavahetused on igasugu askelduste ja kolimise peale kulunud ja kakud võivad ikka asjata oma pesakohta otsida. Võib-olla nad ei otsigi või on üldse meie kandist ära kolinud, aga kui juba sai mässama hakatud, tuleb pikem redel otsida ja eks siis näeb.

Sel kevadel on pesakastidega teisigi muresid. Üks tihaste lemmikpesakaste sai kunagi tehtud vanadest aialippidest. Tihastele asi meeldis, aga kahjuks meeldis ka mingile hoopis kõvema nokaga linnule. Ühel kevadel võtsin kasti maha ja märkasin, et lennuava on suureks kulunud. Tegelikult muidugi ei ole kulnud, on kulutatud, tähendab toksitud. Lugesin jälle raamatuid ja internetti. Rähnid, aga ka varesed, rongad, harakad murravad augu suuremaks ja püüavad oma poegi väiksemate lindude poegadega toita. Selle vastu on sihuke rohi, et tuleb auku kummivooliku jupp pista. Tihane mahub sealt läbi, aga suure linnu pikk nokk mitte. Kummi ei jaksa isegi rähnid nokkida. Ühtlasi sai ka katust parandatud, vana pesarämpsu välja visatud ja uuesti oksale kinnitatud. Kuldnokkade põhiline kodukast sai ka mingist plastvoolikust serva lennuavale, sest sealtki oli keegi nokkimas käinud. Mitu aastat toimis voolikujupp väga hästi ja tihased lasid kaks pesakonda igal suvel välja. Kahjuks on selle heas stiilis kasti aeg nüüd läbi. Tagntjäreletarkusena võin öelda, et materjaliga kokku hoida ei tasu. Võib-olla ei ole tõesti hea päris värskelt saetud lauda kasutada, aga mingist vanast aiast ma siiski enam pesakasti ei teeks. Endal pärast vähem muretsemist.

Järjekorras lugedes on see teine kast. Esimene peab veel vastu, teisest enam asja ei saa. Aga nüüd peab mõtlema, kas teha selle asemel ka uus, mis tähendaks, et vana traditsiooni järgimiseks tuleks sel kevadel kaks kasti üles panna. Üks uus ja üks vana asemel.