Kes teeb pesa ilusate kevadpäevadega

Ilmateade on selline, et linnukesed, kelle pesakastidesse sai kuu aega tagasi höövlilaaste puistatud, peaksid nüüd küll väga hoolega seal urgitsema. Kahjuks peab ütlema, et mõnel harval korral on kastide juures askeldamas nähtud ikka ja ainult põldvarblasi. Tihased, kelle pärast mina mures olen, kihutavad niisama mööda sirelivõsa ringi ja lasevad vilet.

Varblasepaar pole ka väga usin. Täpselt muidugi ei tea. Ega meil ju mingit igapäevast vahtimist ja valvekaameraid pole. Niipalju on õnnestund märagata, et nad tulevad kaheksesi ja istuvad kasti kõrvale siutsuma. Siis läheb üks või teine sisse ja tuleb veidi aja pärast välja, kandes nokas ühte või mõnikord isegi kahte purukest. Väljatoodud kraami paneb ta ilusasti puuoksale, kust tuul selle muidugi minema viib. Seejärel tuleb veerandtunnine jutu- ja puhkepaus, misjärel tuuakse parimal juhul välja veel kaks imepisikest laastukest. Tihtipeale paneb aga üks varblane üldse minema ja teine istub veel veidi aega kastivalves. Tundub nagu vilistaks paarilist tagasi. Kahjuks ei mõsta seda siutsude ja piuksude keelt. Millal nad niiviisi jõuavad kasti tühjaks kanda, et sinna oma suur ja keeruline pesa mahutada? Tuleb siiki tunnistada, et ühel korral on nähtud ka rasvatihast kasti pugemas.

Samuti peab tõdema, et kakud oma veidrasse suureaugulisse sellel aastal ei kolinud. Neil peaks juba pojad väljas olema või vähemalt peaks kõva haudumine käima. Ise arvan, et sai vist natuke liiga madalale paigaldatud. Metsatukk kasvab seal madalamas kohas ja üks küngas jääb parimale väljalennu teele ette. Sügisepoole peab pikema redeli tassima ja kõrgemale upitama. Ehk tulevad siis uuel kevadel. Üldiselt peaks toidulauda olema. Ümberingi põllud ja heinamaad, osalt kasutuses, osalt söötis. Suuremad metsad ei ole ka eriti kaugel. Peale selle on mitmel korral öökulli nähtud istumas aidakatusel või päevast puhkust veetamas katkise katusega küünis.

Kellel paistab minevat hästi, need on kuldnokad. Nagu viimastel aastatel kombeks, piiravad kaste kolmekesi. Eelmisel kevadel kestis kolmenokaprobleem nii kaua, et kartsime pesa ehitamata jäävat. Siiksi saab loodus viimaks kõigest jagu ja pojad olid ühel laupäeval kastis. Pojad olid ka selles kastis, mis tegelikult tihastele tehtud ja kuhu kuldnokk mingi ime läbi ometi sisse mahub. Seekord jälle suur kära mõlema kasti ümber.