Varblased, ikka varblased?

Väikeste lindude teised pesakonnad on ammu väljas. Juba on tubli kuu aega sellest, kui varblased mõneminutiste vahedega üle õue kihutasid söögikraami nokas kandes. Siiski kostab veel praegu ühest pesakohast vaikseid säutsatusi. Varblaste koha on pesitsemine liiga salajane ja hääled väga vaiksed. Kahtlustan kärbsenäppi, kes on ikka hilisem pesitseja olnud, aga võib olla siiski varblaste kolmas pesa. Imelik on see, et ka kõige hoolsama piilumisega vanalinde näha ei saa. Nii kavalad.

Pisikese, just pesast tulnud põldvarblase pilt on pärit eelmisest suvest, juuli algusest. Pojad peitsid end algul heinas, aga ronisid pärast mööda kuivanud õunapuu tüve üles ja tegid ülemistel okstel lennuharjutusi. Tunni ajaga sai põhilised nipid kätte ja rohkem neid näha polnud. Talvel tuli ehk mõni neist rasvapalle nokkima, aga siis on ta juba teist nägu.